Kaabelliinide trassid planeeritakse nii, et nende teele jääks võimalikult vähe taristuelemente, muid paigaldisi jms. Pole siiski realistlik, et kaabelliin kulgeks sirgjooneliselt ega peaks ühestki takistusest mööduma. Praktilistel ja ohutuse kaalutlustel kasutatakse seepärast selliseid konstruktsioone nagu kaablitunnelid, -kanalid, -šahtid ja -estakaadid.
Kaablitunnelid ja kaabliruumid
Kaablitunnel on spetsiaalne ruum, kuhu paigaldatakse kaablid ja juhtmed. See peab olema vähemalt 80 cm lai (käikude kohtades) ja 200 cm kõrge. Kaablite kaitsmiseks kahjustuste eest tuleb tagada ohutu keskkond. Eelkõige peavad kaablitunnelid ja -ruumid olema ehitatud mittepõlevatest materjalidest. Nende ehitus tuleb ka planeerida nii, et vee ja mustuse sissetungi oleks võimalikult hästi välditud. Ohutusnõuete täitmiseks on seega vaja mitte ainult paigaldusseadmeid, näiteks kaabli lahtikerijat, vaid ka tunnelite ja muude kaabelliini osade õiget projekteerimist.
Tunnelites tuleb tagada ka rida kaitsemeetmeid erinevate tegurite eest, mis võivad kaableid kahjustada. Siin rakendatakse eelkõige veeärastust, sest niiskus viib paratamatult korrosioonini. Lisaks tuleb tagada loomulik või kunstlik õhu juurdevool koos võimalusega seda vajaduse korral katkestada. Käigu laiuse nõuded ei ole juhuslikud – need peavad võimaldama inimeste evakueerimist. Kui tunnel on pikem kui 20 meetrit, tuleb tagada elektrivalgustus.
Väga oluline on tuleohutus. Kui tunnel on pikem kui 100 meetrit, tuleb see jagada kuni 100 meetri pikkusteks tuletõkkesektsioonideks (soovitatav on 50 meetrit). Sektsioonid tuleb eraldada tuletõkketarinditega, mille tulepüsivus on vähemalt 30 minutit.
Kaablikanalid
Kaablikanal on mõeldud juhtmete paigaldamiseks maapinnast kõrgemale või pinnasesse. Seda võib rajada põrandasse või põranda kohale. Kasutatakse eri tüüpi kanaleid: avatud või suletud. Nende mõõtmed on nii väikesed, et inimesed neisse loomulikult siseneda ei saa. Juurdepääs paigaldustorudele, juhtmetele ja kaablitele on aga võimalik kogu kanali pikkuses, mis on kasulik hoolduse ja võimalike remonttööde ajal. Paigaldamiseks on vaja kaablirenni rulle, kuid täita tuleb ka rida muid nõudeid. Eelkõige peavad kanalid sarnaselt tunnelitega olema valmistatud mittepõlevatest materjalidest. Oluline on, et kanali kattplaadid oleksid eemaldatavad kogu kanali pikkuses, kuid lubatud on ka ülalt ligipääsmatud kanalid (kuid mitte pikemad kui 200 cm). Korrosiooniohu tõttu on ka siin vajalik veeärastus. Tuleohutuse osas on lubatud rohkem kui üks lahendus. Esiteks võib kogu kanali liivaga täita. Alternatiiv on jagada kanal tuletõkkevaheseintega tuletõkkesektsioonideks. Tuleb aga arvestada, et vaheseinad ei tohi takistada veeärastust. Kanaleid kasutatakse väga erinevates kohtades, mistõttu niiskuse sissepääsu oht ei ole igal pool sama. Kui kanal asub hoones või põhjaveetasemest kõrgemal, on lubatud pinnaspõhi. See tuleb aga sobivalt kaitsta: 10-sentimeetrise tihendatud kruusa- ja liivakihiga.
Kaablišahtid
Kaabelliinide rajamisel kasutatav järgmine konstruktsioon on kaablišaht. See on eraldi vertikaalne läbiviik, mis ühendab vähemalt kahte hoone korrust. Kaablid kinnitatakse siin kaabliredelitele või kaablikanalitesse. Ka kaablišahtid tuleb ehitada mittepõlevatest materjalidest. Lisaks jagatakse need tuletõkkesektsioonideks 90-minutilise tulepüsivusega vaheseintega. Hooldustööde võimaldamiseks tuleb tagada juurdepääs igale tuletõkkesektsioonile.
Kaabliestakaadid
Estakaade nimetatakse ka kaablisildadeks. Need on maapealsed konstruktsioonid kaablite paigaldamiseks. Nende osadeks on tavaliselt riiulid, kaabliredelid või kaablirennid. Kasutatakse avatud, varjestatud või suletud estakaade. Ohutuse tagamiseks tuleb metallkonstruktsioon maandada. Kaablisillad kaitsevad kaableid otsese päikesevalguse eest. Need tuleb ehitada nii, et kaableid saaks puhastada tolmust ja muust mustusest. Estakaade projekteerides arvestatakse ka paigaldise laiendamise võimalusega. Sellele peavad vastama nii mehaaniline tugevus kui ka ruum, et tulevikus saaks lisada uusi kaableid.
Ümbritsevad kaitsekatted
Liini paigaldamisel kaitsevad mehaaniliste kahjustuste eest eri tüüpi rullid, näiteks kaabli nurgarull. Kaitse on vajalik ka liini kasutamise ajal. Seepärast kasutatakse väliste mõjude suhtes vastupidavaid kaitsekatteid. Need on täiendav kaitse niiskuse eest, sest need tuleb paigaldada nii, et sisse ei koguneks vett ega muda. Pärast kaablite paigaldamist tihendatakse kaitsekatted mittepõleva materjaliga.
Kaabelliini rajamine nõuab läbimõeldud projekteerimist: hädavajalikuks osutuvad sellised elemendid nagu kaablikanalid, -estakaadid või -šahtid. Igaühe puhul on võtmetähtsusega tuleohutuse tagamine.